Väide : Õppemaksud parandavad kõrghariduse kvaliteeti

Aga tegelikult:
Aeg-ajalt kerkib üles väide justkui aitaks meie kõrghariduse kvaliteeti parandada see, kui kõik üliõpilased maksaksid õppemaksu – siis oleksid üliõpilased rohkem motiveeritud ja õpiksid kiiremini.
Loe edasi

Väide : Kõrgharidus on eriline privileeg, mille eest peabki maksma

Aga tegelikult:
Inimkonna ajaloo vältel on aina tõusnud ühiskonnas toimetulekuks vajalik haridustase. Kui jõuti üldise kirjaoskuseni (üle-eelmisel sajandil), tundus 12 aastane tasuta kooliharidus utoopiana - täna ei kujuta me ette elu ilma selleta.
Loe edasi

Väide : Kõrgharitud inimesed teenivad rohkem, seega võivad nad oma hariduse eest ka maksta

Aga tegelikult:
Kõrgharidus toob üksikisikule otsest kasu; lisaks sellele, et kõrgharidusega inimesed teenivad reeglina rohkem, on neil ka parem tervis ja pikem eluiga.
Loe edasi

Väide : Kui kõik üliõpilased maksavad hariduse eest, suurendab see võrdsust ühiskonnas

Aga tegelikult:
Kuidas teha nii, et inimeste võimalused kõrgharidust omandada sõltuks ainult vaimsest võimekusest, mitte sotsiaalsest taustast ega majanduslikest võimalustest?
Loe edasi

Väide : Riigil pole raha ja keegi peab ju maksma

Aga tegelikult:
Riigil pole raha?! Kas ikka on nii? Eestis on mitu aastat võetud vastu positiivne lisaeelarve, mis tähendab, et riigi tulud on suuremad kui kulutused.
Loe edasi