Mis on õppemaksuvaba Eesti?

Õppemaksuvaba Eesti on Eesti Üliõpilaskondade Liidu (edaspidi EÜL) platvorm, mille kohaselt soovitakse kõrgharidussüsteemi muutumist õppemaksuvabaks aastaks 2010.

53% tudengitest maksab õppemakse, mis jäävad vahemikku 10 000-100 000 krooni aastas. Selle tulemusena peab suur osa tudengitest õpingute eest tasumiseks õpingute kõrval tööl käima, mille tagajärjel kannatab nende poolt omandatava kõrghariduse kvaliteet, kuna töötamine takistab tugevalt õpingutele pühendumist. Lisaks takistavad õppemaksud omandada kõrgharidust madalama sissetulekuga inimestel, kes muidu oleks selleks suutlikud ja motiveeritud. Õppemaksude tagajärjel tekib ühiskonnas suur inimressursi raiskamine, mis on Eesti tingimustes aktsepteerimatu.?

EÜL ja kõrgkoolide üliõpilaskonnad on aktiivselt võidelnud õppemaksude vastu juba aastaid. Viimastele parlamendivalimistele vastu minnes lisas EÜL õppemaksude kaotamist pooldava punkti ka oma haridusplatvormi. Teemaga seotud inimesed taovad väsimatult õppemaksude vastast trummi kõikjal kus vähegi võimalik, seda nii ajakirjanduses kui ka ministeeriumi, valitsuse ja parlamendi tasemel. EÜL teeb ka selgitustööd õppemaksude mõjust kõrgharidusele läbi seminaride, töörühmade ning erinevate koolituste.

Idee on hea, aga kas see on ka reaalne?

Jah, õppemaksudest vaba kõrgharidus ei ole utoopia. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, piisab, kui viskame pilgu üle lahe. Põhjamaade- Soome, Rootsi, Norra, Taani- majanduse ning ühiskonna kvaliteet on maailma absoluutses tipus, ning suurt rolli selle koha saavutamisel on mänginud tõsiasi, et nendes riikides on garanteeritud tasuta kõrgharidus kõikidele suutlikele inimestele. Nimetatud riigid näevad kõrgharidust sellisena nagu see on - ühiskondlik investeering, mitte kuluartikkel.

Kuidas on kõrgharidus ühiskondlik investeering kui sellest saab kasu ju ometi inimene, kes kõrgharidust omandab?

Norras läbi viidud uuringu kohaselt on riigipoolne investeering ühte kõrgharitud inimesse 370%-lise kasuteguriga, kuna kõrgharitud inimene teenib enamasti rohkem, vajab vähem meditsiinilist abi ning sotsiaalseid toetusi, on innovatiivsem ja suuteline kiiresti muutuvas maailmas ümber orienteeruma (sealhulgas ka tööturul) ning lõppkokkuvõttes on ka tema eluiga pikem. Kõrgharitud inimene maksab oma tulevase töö käigus kõik oma õpingud nagunii riigile kinni ja lisab veel tublisti pealegi. Tänased üliõpilased on homsed riigi ja ühiskonna eestvedajad, nende õpinguteele takistuste loopimine väga ekslikel majanduslikel põhjustel on riigi poolt vastutustundetu. Kõike seda arvesse võttes ongi kahetsusväärne, et Eestis on pigem märgata vastupidist trendi, kus üha enam ja enam üritatakse lükata õpingute ajal õpingute eest tasumist tudengi õlgadele.

Aga mina õpin ju tasuta kohal, mis see minu asi on, et keegi maksab õppemakse?

Õppemaksud puudutavad meid kõiki. Iga suuteline ja motiveeritud inimene, kes ei saa omandada kõrgharidust tänu õppemaksudele, on kaotus ühiskonnale. Ka õpingutega paralleelselt töötav tudeng, kes ei suuda täielikult õpingutele pühenduda mõjutab nii meid kui ühiskonda tervikuna. Me kõik ju tahame, et töötajad, ülemused, arstid, IT-mehed ja kõik ülejäänud inimesed, kellega me igapäevaselt kokku puutume, oleks oma ala spetsialistid. Eesti on väike riik ning inimressurss on meie kõige kallim vara. Me ei saa endale lubada võimekate inimeste raiskamist, seades neile mehhaanilisi või sotsiaalseid tõkkeid nende potentsiaali realiseerimisel.

Aga kuidas see siis parandab ligipääsu kõrgharidusele kui kaotatakse ära tasuta kohad? Nii jäävad ju paljud inimesed hoopis ilma kõrghariduseta!

Kaugel sellest. Idee pole mitte kaotada ära tasulisi õppekohti, vaid muuta need tasuta kohtadeks. EÜL eesmärk on, et igal inimesel oleks võimalus omada kõrgharidust erialal, mis teda huvitab ning mida ta on suuteline omandama ja teha seda tasuta. Eeskuju tasub siinkohal taas võtta Põhjamaade kõrgharidussüsteemidest.

Oot-oot, aga mina õpin ju erakoolis, mismoodi õppemaksuvaba Eesti neid puudutab?

Õppemaksuvaba Eesti on eelkõige suunatud avalik-õiguslikele koolidele. Küll aga puudutab see ka erakoole, kuna kampaania esimese sammuna soovitakse õppemaksude piirmäära kehtestamist nii avalik-õiguslikele kui erakõrgkoolidele.

Mida on plaanitud teha tulevikus?

Alates sügisest tuleb kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühm mis hakkab välja töötama uusi aluspõhimõtteid kõrghariduse rahastamiseks, kuna praegune süsteem ei vasta ei tudengite ega riigi vajadustele. Töörühmas kavatseb EÜL kindlasti tõstatada ka õppemaksude küsimuse ning töötada õppemaksude kaotamise suunas. Samuti jätkatakse teavitus- ning lobbytööga kõigis ühiskonnakihtides. Lisavahendina on töös õppemaksude ja nende mõju kohta infot jagav internetilehekülg aadressil www.tasutaharidus.ee.