Õppemaksuvaba kõrgharidus on võimalik

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on seisukohal, et Eesti peaks liikuma õppemaksude kaotamise suunas, mis on võimalik riiklike kõrghariduskulutuste tõstmisega vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKP) ning tulenevalt üliõpilaste arvu paratamatust vähenemisest lähiaastatel.

Täna investeerib riik kõrgharidusse orienteeruvalt 1,6 miljardit krooni aastas, suutes sellega rahastada ligikaudu 31400 üliõpilase õpinguid. Eesti Panga prognooside kohaselt on SKP suurus 2008. aastal 228,4 miljardit krooni, millest EÜLi poolt soovitud riiklike kõrghariduskulutuste tõstmine 1,5%-ni lubaks meil kõrgharidusse investeerida 3,426 miljardit krooni aastas. See tähendaks ligikaudu kahekordset kasvu võrreldes tänase rahastamisega.

Lähiaastatel hakkab oluliselt vähenema üliõpilaste arv, sest laste sündimus langes 1990-ndate alguses oluliselt. Aastaks 2010 on keskkoolilõpetajaid ehk potentsiaalseid kõrgharidusõpingute alustajaid poole vähem kui täna ja võib prognoosida, et järgmise 6-7 aastaga langeb üliõpilaste arv praeguselt 68000-lt umbes 40000 - 45000 piirimaile.

Üliõpilaste arvu langus ja kõrghariduse rahastamise suurendamine, mis on üks Euroopa Liidu prioriteete, teevad võimalikuks tagada õppemaksuvaba kõrghariduse.

Hetkel on Eestis ühed suurimad õppemaksud Euroopas, aga keskmine sissetulek ja üliõpilaste sotsiaalsed garantiid pole võrreldavad õppemaksuks nõutavate summadega. Õppemaksud takistavad ligipääsu kõrgharidusele, muutes õppima asumise kehvema sotsiaal- majandusliku olukorraga inimestele peaaegu võimatuks. Õppemaksud omavad negatiivset mõju kõrghariduse kvaliteedile, sundides üliõpilasi õppimise asemel tööl käima.